Rõdugaleriis 22.10.16 – 25.10.16 12:00 – 18:00
NB! Ootamatutel asjaoludel pidime sulgema näituse päev varem. Vabandame kõigi ees, keda see puudutas!

Venemaal sündinud ja Uus-Meremaal elav Ilya Volykhine esitleb maalide ja graafika näitust, mille tööpealkiri on “atelofoobia” – hirm selle ees, et ei olda kunagi piisavalt hea. 1991. aastal raudse eesriide tagant kerkinud Ilya tööd tabavad varjatud jõude, mis domineerivad ja määravad inimpsüühika tingimusi. See näitus on osa Ilya residentuuriperioodist Tartus, mille ta võttis ette selleks, et tutvuda Trükimuuseumis trükikunstiga.

Ilya, keda on ammu tunnustatud singulaarsete, teksti ja kujundeid kombineerivate teoste eest, sulandab Vene ikonograafia eraldiseisvaid elemente ja kirjutab normatiivsete narratiivistruktuuride tähendusi üle veidrate ja sageli looritatud tähendustega viisil, mis meenutab koomikseid ja reklaame. Käesoleva näituse tarbeks alustas Ilya protsessi käsitlustega alla- või teiseks jäämisest, nagu seda on Tallinna ja Tartu suhetes. Ent olles veetnud Eestis rohkem aega ja külastanud erinevaid linnu, kuulutab Ilya, et saab võrrelda seda teiseks jäämise mõtet ainult täieliku absurdiga.

“See on nagu õuna ja banaani või New Yorgi linna ja Los Angelesi võrdlus. Mõtlesin oma kodumaa Venemaa peale, kus me lakkamatult võrdleme Peterburgi Moskvaga või koguni mu järgmise kodu, Austraalia peale, kus võrreldakse Sydneyt Melbourne’iga, seal on suured kontrastid. […] See järjestus on imelik, järjestamisprotsess aga vigane. Ollakse esimene mõnes asjas, teine teistes, kolmas jällegi kolmandates.”

Oma uute oskuste esitlemisel jätkab Ilya kollaaži, joonistamisse, maalimise ja värskelt õpitud trükioskuste strateegiate laiendamist, kutsudes esile varem loodud teemasid ja kujundeid, mis on kaevatud välja lõpututest allikatest, sealhulgas filmidest, kultusikoonidest, kirjandusest, televisioonist ja isiklikust ajaloost. See lai ajalooliste viidete ulatus ei sea mitte ainult esiplaanile Volykhine’i enda huvi varasemate visuaalsete ja kirjanduslike stiilide ülevõtmise vastu, vaid meenutab ka skisofreenilisi ja patoloogilisi impulsse, mis tegutsevad Venemaa kujundites. Ilya keeldub pakkumast konventsionaalselt narratiivset loogikat oma teostele, mis on sageli üheaegselt perversselt lõbusad ja poeetiliselt mõtlikud. Tema vägi seisnebki võimes võtta üheaegselt mitmeid positsioone ja lõppeks süüdistada ka teksti ja kujutist tähenduse libedas tootmises.

Kunstnikust

1967. aastal Nõukogude Liidus, Ust Labinskis sündinud Ilya Volykhine emigreerus 1991. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Ta elas ja esitles seal teoseid aastani 2000, kui ta lahkus Austraaliasse. 2006. aastal sai ta Austraalia kodanikuks ja 2009. aastast on tema püsiv kodu Uus-Meremaal. Ilya tööd on olnud arvukatel üksik- ja grupinäitustel üle kogu Uus-Meremaa ja ka mujal, muuhulgas Uus-Meremaa maali- ja trükikunstiauhinna näitusel, Walker & Halli kunstiauhinna näitusel, Archibaldi auhinna näitusel, Jacaranda joonistusauhinna näitusel ja Austraalia Blake’i religioosse kunsti auhinna näitusel. Viimati esitleti tema töid Luciano Benettoni kureeritud Imago Mundi Uus-Meremaa kaasaegse kunsti kollektsioonis, mis avaldatakse selle aasta lõpus Tascheni poolt raamatuna. Tema teoseid on era- ja avalikes kogudes üle maailma. Ilya elab ja töötab hetkel Uus-Meremaal Waiheke saarel. Täpsem info aadressil www.artofilya.com